Vatiga tuli rull-hõõrde meetodil

Posted on Posted in Ellujäämine, Õpetused

Vatiga tuli- algus

Esimest korda nägime me sellist tuletegemise meetodit, kui vaatasime ühte ellujäämise seriaali. Seal kasutati tampooni. Keerutati tampoon lahti ning puistati natukene tuhka vahele. Seejärel keerati vatt jälle kokku ning kahe puuhalu vahel rulliti vatti senikaua, kuniks viimane hõõguma hakkas.

Harjutamine

Alguses ei tulnud vatiga tuli välja, ainult põlemise lõhna tuli, aga vatt hõõguma ei läinud. ÄL harjutas ja harjutas ja siis lõpuks sai nipi kätte, kuidas tule kätte saab. Siis hakkasin mina ka proovima. Algus ei tulnud minulgi välja ja siis ÄL jagas nippe, mida peab arvestama, kui sellist moodi tuld proovida teha. Alguses ei jagunud mul jõudu, aga siis juba hakkas tulema. Üks minu viga oli see, et kohe kui ma tundsin põlemise lõhna, siis ma olin juba suht väsinud ja kohe mõtlesin, et hõõgub ja lõpetasin ära. Aga sellest ei piisanud. Kui tunned põlemise lõhna, siis peab veel edasi hõõruma natuke aega kiirelt ja siis on arvatavasti vatiga tuli käes.

Mida jälgida, kui sellisel meetodil tuld teha:

Janne Loite

  • Kui tuhk on vati vahele pandud ja vatt rulli keeratud, siis kõigepealt peab vatti kahe puuhalu või kivi või millegi muu sobiva vahel ainult edasi rullima nii, et vatt muutuks kõvaks rulliks.
  • Kui vatt on kõvaks rullitud, siis võib hakata edasi tagasi rullima.
  • Edasi rulli kõvasti, tagasi nõrgemini, et vatt tagasitõmmates jälle lahti ei rulluks.

 

Janne Loite

  • Peab tähele peanema seda, et vatt ilusti puuhalgude vahel püsiks, et ei hakkaks kummaltki poolt välja tulema.
  • Proovi rullida kehajõuga, et ei väsitaks liigselt kätt ära.
  • Kui juba natuke kärssamise lõhna tuleb, siis ära lõpeta, vaid hakka kiiresti edasi tagasi vatti rullima umbes 15 korda järjest.
  • Kui vatt juba tossab, siis võta selle otstest kahe käega kinni ning tupsuta, et õhku vahele pääseks, seejärel puhu vati peale ja siis peaks vatt hõõguma hakkama.

Kas tuhka on kindlasti vati vahele vaja panna?

Ei ole, aga sellisel juhul läheb rohkem aega, et vatt hõõguma hakkaks. Tuhk aitab hõõrdumisele kaasa, kuumus tekib kiiremini ja vati saab lihtsama vaevaga hõõguma.

 Millega vatti asendada?

Vatti võib asendada puuvillase riidega. Ei pea olema 100% puuvill, aga enamus riide koostisest peaks küll puuvill olema.

Looduses saab asendada vatti mõne kiulise materjaliga, mis rullides kokku hakkab. Näiteks mingite kõrreliste kuivanud õisikud, kui leida sobiv, mis rullides laiali ei laguneks.

Primitiivsel viisil tule süütamine

Posted on Leave a commentPosted in Ellujäämine
Kust kõik alguse sai

üleelamineEllujäämine, primitiivsed oskused ja looduses viibimine on mind tegelikult juba väikesest peale huvitanud. Vibuga hõõrdemeetodil tuld süüdata olen proovinud varemgi. Kahjuks vähese praktika tõttu minevikus see ei õnnestunud. Kuskil 2016 aasta suvel vaatasime palju ellujäämisteemalisi seriaale ja tekkis tahtmine uuesti proovida. Algus oli väga raske. Loomulikult läks palju ürritusi aiataha, aga tasapisi tehnika paranes ja oskused tulid.

Primitiivne tuletegemine nakatas terve pere

Varsti oli sellest saanud terve pere hobi. Kui ei saanud õues harjutada, harjutasime vannitoas. Kõige suurema hulluse ajal harjutasime mitu tundi päevas. Isegi ahju ja pliidi alla süütasime iga päev primitiivsel meetodil tule. Ühel hetkel läksid oskused nii heaks, et suutsime vibuga hõõguma tõmmata isegi märjad puud. Päris ekstreemseks läks asi ära siis, kui hakkasin harjutama silmad kinni. Kui vibuga asi juba väga heal tasemel selge oli, hakkasime ka käsipuuri meetodit harjutama. See meetod on ka Rauno ja Risto lemmik.

Vibuga tulesüütamise edasiarendused

Janne LoiteKuna Jannel ja poistel pole nii palju jõudu kui minul, hakkasime leiutama vibuga tulesüütamise edasiarendusi, mis sobiks vigastatud inimesele või lapsele. Proovisime kõikvõimalikke variante ja avastasime paar moodust, millist me enne pole kuskilt näinud. Jannele sobisid uued tehnikad väga hästi. Raunol 4a ja Ristol 2a on aga veel liiga vähe jõudu, et isegi modifitseeritud tehnikatega tuld käima saada. Aga harjutavad nad hoolega ja küll varsti saavad. Sädemega aga paneb Rauno juba lõkke käima küll.

Veel erinevaid tulesüütamismooduseid

Alvar SõmerKuna huvi ürgse oskuse vastu oli järjest kasvanud, otsisime internetist uusi huvitavaid tulesüütamiseviise ja leiutasime ka neid omale mugavamaks (pildil eskimo strap drill). Hakkasime proovima võimalikult paljusid erinevaid puuliike ja neid omavahel kombineerima. Käiku läksid isegi hundinuiad, vaarikavarred ja erinevate putkede varred. Igaks tuletegemiseks tegime jälle uue komplekti, et võimalikult ruttu õppida ja aru saada, miks mingi puutükk toimib ja teine mitte.

Harjutamine teeb meistriks

vibuga tuliOskus igasugustes oludes mittemillestki tuld teha ei jookse kellegil mööda külgi maha. Tule tegemine on inimkonna ajaloo üks olulisemaid oskusi. Tuli on meid siia toonud, kus me praegu oleme. On ju tuli meile pakkunud sooja, küpsetanud meie toidu ja kaitsnud meid kiskjate eest aegade algusest saati. Tänapäeva maailmas inimene enam ei taju kahjuks tule tähtsust. Aga mingisugune algteadmine tulest ja selle alternatiivsetest süütamisviisidest võiks meil kõigil olla. Head harjutamist!

Järveotsa järv on hea kalakoht ümbritsetud hea seene ja marjametsaga

Posted on Posted in Kalal, Matkamine, Seenel

Kerge ligi pääseda

Järveotsa järv asub Harjumaal Nissi vallas linnulennult ca 3,5 kilomeetrit Haapsalu maanteest lääne poole. Järv on suuremast asustusest kaugel metsa sees. Küll aga on sinna hea asfalteeritud teega ligipääs igal aastaajal. Tee läheb mööda täpselt järve kõrvalt. Parkimisvõimalus on järve lääne kaldal RMK lõkkeplatsi juures ja põhjaküljes ujumisranna juures, kust on ühtlasi hea ka paadiga peale minna. Jalgsi kalamees saab järvele ligi peaaegu kogu ulatuses. Ainult lõunakallas on soisem ja seal tuleks kummikud jalga tõmmata. Paljudes kohtades segavad pikema õngega toimetamist kalda ääres kasvavad puud, aga spinninguga liikudes pole need mind seganud. Arvestama peab ka sellega, et kalda ääres vees on suhteliselt palju ronte ja oksi.

Kui on võtu päev, tuleb iga teise viskega

Järveotsa järv on suhteliselt pirtsakas. Aga kui annab, siis annab palju. Kui on ahvena võtu päev, siis tuleb iga teise viskega midagi otsa. Kasutan põhiliselt valgeid väiksemaid “kummilutte” ja maimusid, mida leiab ohtralt sama järve kalda äärest. Ahven võtab seal meelsasti ka ussi. Kõige paremaid ahvenasaake olen seal saanud järve põhja küljelt ujumiskoha kõrvalt roostikust.

Haug eelistab seal kõige rohkem elussööta (tavaliselt väike koger).  Küll aga toimib ka rapala kollase-rohelise triibuline roolant. Ka haugil on seal oma piirkond, kust teda kordades rohkem saab. Järve idakaldal jookseb pikk pilliroo riba mööda kalda äärt. Ligi pääseb sinna kohati ka kaldalt, aga mugavam on paadiga. Heal päeval võib sealt mõne tunniga kümmekond mõõdus haugi välja venitada. Haug peidab ennast seal täiesti pilliroo sees. Meeter-kaks pilliroost eemal enam keegi elussööta tavaliselt ei puutu.

Järve ümbritsb rikkalik seene ja mustika mets

Kui vahel telkima oleme jäänud, oleme peale kalapüügi ka muid metsasaadusi korjanud. Järve ümber on väga head marja- ja seenemetsad. Kes leiab õige koha, võib sealt hea kukeseene saagi saada või mustikaid korjata. Järve ümbritsev mets on ka meie üks parimaid Musta pässiku (Chaga) jahimaid.

Valgejärve matkarada

Valgejärve matkarada algab Järveotsa järve RMK lõkkeplatsi juurest. Seal on olemas ka RMK infotahvel koos kaardiga.
See on väga äge matkarada. Kulgeb läbi väga erinevate metsatüüpide ja maastiku. Raja pikkus on 6,5 km ja rada lõpeb seal, kust algas. Valgejärve kaldal on väike palkidest varjualune ja üle järve läheb laudadest tee 6 meetrise vaatetornini. Oleme selle raja koos lastega läbi käinud ja soovitame teistelegi.